ET

- 101 rue Belliard - B-1040 Brüssel - Tel +32 (0)2/282 22 11 - Faks +32 (0)2/282 23 25 -

Internet http://www.cor.eu.int

EUROOPA LIIT

Regioonide komitee

 

DEVE 034

Brüssel, 16. märts 2005

Regioonide komitee

23. veebruari 2005 
ARVAMUS 
teemal

Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele “Üleujutuste riski juhtimine, üleujutuste vältimine, kaitse nende eest ja üleujutuste tagajärgede leevendamine”” 
KOM(2004) 472 (lõplik)

_____________

 

REGIOONIDE KOMITEE,

võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ja regioonide komiteele “Üleujutuste riski juhtimine, üleujutuste vältimine, kaitse nende eest ja üleujutuste tagajärgede leevendamine” (KOM(2004) 472 (lõplik));

 

võttes arvesse Euroopa Komisjoni 12. juuli 2004. aasta otsust konsulteerida kõnealuses küsimuses regioonide komiteega vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 265 esimesele lõigule;

 

võttes arvesse regioonide komitee presidendi 26. mai 2004. aasta otsust anda jätkusuutliku arengu komisjonile korraldus koostada arvamus kõnealuses küsimuses;

 

võttes arvesse nõukogu 14. oktoobri 2004. aasta järeldusi üleujutuste riski juhtimise kohta;

 

võttes arvesse regioonide komitee arvamust, mis käsitleb komisjoni ettepanekut nõukogu direktiivi kohta, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (KOM(1997) 49 (lõplik) – CdR 171/91 fin);1

võttes arvesse regioonide komitee arvamust teemal “Komisjoni teatis Euroopa Ühenduse kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi “Keskkond 2010: meie tulevik, meie valik – kuues keskkonnaalane tegevusprogramm” kohta” ning “Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus ühenduse keskkonnaalase tegevusprogrammi kohta aastateks 2001–2010 (KOM(2001) 31 (lõplik) – CdR 36/2001 fin2);

 

võttes arvesse regioonide komitee otsust, mis käsitleb hiljutisi üleujutusi Euroopas ja Euroopa Liidu solidaarsusfondi asutamist (CdR 294/2002 fin);3

võttes arvesse regioonide komitee omaalgatuslikku arvamust teemal “Loodusõnnetuste juhtimine ja tagajärjed: Euroopa struktuuripoliitika roll” (CdR 104/2003 fin);4

võttes arvesse regioonide komitee arvamust, mis käsitleb komisjoni määrus ettepanekut Euroopa piiriülese koostöö rühmituse asutamise kohta (KOM(2004) 496 (lõplik) – CdR 62/2004 fin);

 

võttes arvesse regioonide komitee arvamust: “Komisjoni teatis “Kujundades meie ühist tulevikku. Laienenud Euroopa Liidu poliitilised väljakutsed ja eelarvevahendid 2007–2013” (KOM(2004) 101 (lõplik) – CdR 162/2004 fin);

 

võttes arvesse jätkusuutliku arengu komisjonis (raportöör: hr Aalderink, Gelderlandi provintsivalitsuse liige (NL/ELDR)) 9. detsembril 2004. aastal vastu võetud arvamust (CdR 299/2004 rev. 1)

 

NING ARVESTADES JÄRGMIST:

1) Üleujutuste riski juhtimine on Euroopa piirkondade ja omavalitsuste jaoks oluline küsimus. Paljud piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused peavad tegelema jõgedest või merest tulenevate üleujutuste ohuga, et kaitsta ja säilitada oma kodanike elukvaliteeti.

2) Piirkondlike eripärade tõttu saab eristada üleujutuste erinevaid liike. Üleujutuste tõenäosuse ja mõju vähendamiseks on vaja mitmekesiseid meetmeid. Seetõttu on vajalik piirkondlik lähenemine üleujutuste riski juhtimisele.

3) Jõed ega mered ei hooli piiridest. Seetõttu on vaja püüelda piiriülese koostöö poole rannikualade ja jõgede valglate piirkondade elanike ja haldustöötajate vahel. On oluline luua solidaarsus üleujutustest ohustatud kallasaladel või rannikutel elavate inimeste ja nende inimeste vahel, keda üleujutused otseselt ei ohusta,

võttis 58. täiskogu istungil, mis toimus 23.-24. veebruaril 2005, (23. veebruari istungil) vastu järgmise arvamuse:

*

*          *

1.      Regioonide komitee seisukohad

1.1      tervitab komisjoni teatise põhijooni ja eriti üleujutuste eest kaitsmise alast kooskõlastatud tegevusprogrammi ja rõhutab, et mered ja jõed on dünaamilised süsteemid, mida ei saa kontrollida lihtsate või sektorisiseste meetmetega;

1.2      hindab, et üleujutuste eest kaitsmise meetmed ühes piirkonnas võivad mõjutada üleujutusi teistes ülem- või alamjooksu piirkondades. Seetõttu on tähtis, et meetmete mõju määratakse kindlaks kogu vesikonna suhtes. Selline lähenemine ei tohiks siiski viia ettenähtud mudelite, standardplaanide või muu bürokraatia kasutamiseni, kuna piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused teavad, et neid seob mitmekesisus, mitte ühetaolisus;

1.3      mõistab siiski, et meetmete mõju määratlemine kogu vesikonnas eeldab miinimumarvu standardnäitajate olemasolu. Need näitajad võimaldavad täpsustada ja kooskõlastada tegevusi rahvusvahelisel, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Paindlikkuse tagamiseks peaks olema võimalik muuta standardnäitajate arvu sõltuvalt asjaoludest;

1.4      rõhutab, et kodanikke tuleb teavitada ennetusmeetmete võtmise tähtsusest tajutava ohu puudumise korral. Kodanike pühendumus on väga tähtis, kuna kodanikud on solidaarsuspõhimõtte tegelikud standardsed edasikandjad. See on eriti oluline nende kodanike jaoks, kes elavad nende vesikondade piirkondades, millel ei ole otsest või võimalikku üleujutuse ohtu, kuid mille osad võivad eriti olla tundlikud äravoolu tekitamise suhtes;

1.5      hindab, et nõukogu tegi 14. oktoobril 2004 järelduse, et ELi veemajanduse juhtide korraliste koosolekute raames tuleks koostöös teiste sidusrühmade ja asjakohaste osapooltega ette valmistada üleujutuste eest kaitsmise alane tegevusprogramm, ja rõhutab, et kõnealuses ettevalmistustöös peaksid osalema Euroopa piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused;

2.      Regioonide komitee soovitused

2.1      on arvamusel, et üleujutuste oht on ühiskondlik probleem ja sellega tuleb tegelda kogu vesikonna valgla tasandil. Üldine eesmärk peaks olema ühise vastutuse ja solidaarsuse tekitamine vesikonna piirkonnas, nii et tõhusate meetmete otsimisel vesikonna väikese piirkonna üleujutuste ohu vastu võitlemiseks võetakse arvesse kogu piirkonda;

2.2      on arvamusel, et oluline on kõigi sidusrühmade teadlikkuse tõstmine vesikonnas ja kindlasti ülemjooksu piirkondades, kus üleujutusi ei esine või esineb vähemal määral, kuid kes annavad maakasutuse kaudu oma panuse äravoolude loomisele, ja soovitab, et aktiivne osalemine ennetusmeetmete planeerimisprotsessis peaks olema kõigile vesikonna piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele kohustuslik;

2.3      toetab integreeritud töömeetodina vesikonnapõhist lähenemist ilma mingite sektoriliste eranditeta. Kõnealust meetodit tuleb kasutada solidaarsuspõhimõtte kohaldamisel, mida ta samuti toetab;

2.4      usub, et Euroopa Komisjoni kodanikukaitse järelevalve- ja teabekeskusel võiks lisaks riiklike, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste teavitamisele olla oluline roll. Regioonide komitee soovitab, et kõnealune keskus tutvustaks nii üldsusele kui tööstusettevõtetele meetmeid, mille eesmärk on teadlikkuse tõstmine ka sidusrühmade hulgas. Vesikonna laiaulatusliku solidaarsuse edendamiseks soovitab ta kõnealusel keskusel luua üleujutustealaste partnerluste algatusi;

2.5      usub, et pikemas perspektiivis viiks soovitud toime saavutamisele ainult laiaulatuslik integreeritud lähenemine, mis hõlmab mitmeid poliitikasektoreid, ja seetõttu soovitab ta, et üleujutuste eest kaitsmise alane tegevusprogramm peaks aktiivselt tegelema teadusalade vahelise ulatusega pinnasepoliitikaga;

2.6      rõhutab solidaarsuspõhimõtte rakendamise tähtsust kolmeastmelise strateegia kaudu (s.o vee säilitamine, varumine ja ärajuhtimine). Nõuetekohase maakasutuse ja veemajanduse süsteem võib vähendada üleujutusi suurte ja eriti väikeste jõgede puhul. Üks näide on kasutada pinnase vee akumuleerimise võimet, väikesi veesüsteeme ja väikesi vesikondi, kuna vihmavee varumine nendesse elementidesse võib vähendada tippvooluhulka jõgedes;

2.7      soovitab komisjonil sätestada üleujutuste mõju või tõenäosuse vähendamiseks nõutavad meetmed tegevusprogrammis, mis hõlmab koostööd kõikide asjaomaste haldustasandite vahel. Liikmesriikide mitte millekski kohustav suhtumine ei tohiks takistada üleujutuste riski juhtimise plaanide väljatöötamist;

2.8      soovitab, et üleujutuste eest kaitsmise meetmete kavandamisel ja täpsustamisel tuleks kasutada veepoliitika raamdirektiivi meetodeid ja põhimõtteid, püüdmata kõnealust direktiivi muuta;

2.9      usub, et pikemas perspektiivis peaks üleujutuste eest kaitsmise alane tegevusprogramm võtma arvesse kõiki meetmeid, mis tulenevad veepoliitika raamdirektiivist;

2.10      võtab positiivse seisukoha lühi- ja pikaajaliste eesmärkidega üleujutuste eest kaitsmise alase tegevusprogrammi suhtes. Lühiajalises perspektiivis on täiesti hädavajalik, et jätkataks olemasolevaid algatusi (eriti neid, mille eesmärk on struktuurimeetmete rakendamine). Piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused peavad tegevusprogrammi oodates igati püüdma ellu viia konkreetseid üleujutuste vältimise meetmeid;

2.11      võtab seisukoha, et üleujutuste eest kaitsmise alase tegevusprogrammi edu on tihedalt seotud rahuldava finantseerimisega. Kõnealune seisukoht kajastub kavandatavates finantsperspektiivides ajavahemikuks 2007–2013 ning regionaalarengu fondi, ELi sotsiaalfondi ja ELi ühtekuuluvusfondi ettepanekutes;

2.12      toetab jõuliselt komisjoni esitatud meetodit heade tavade väljaselgitamiseks, levitamiseks ja soodustamiseks. Lisaks liikmesriikidele tuleb sellesse protsessi kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning erinevate piirkondade muud sidusrühmad, kes võiksid anda kasuliku panuse.

Brüssel, 23. veebruar 2005

Regioonide komitee president 
 
 
 
 

Regioonide komitee peasekretär 
 
 
 
 

Peter Straub

Gerhard Stahl

_____________

1  EÜT C 180, 11.6.1998, lk 38.


2   EÜT 357, 14.12.2001, lk. 44


3  ELT C 66, 19.3.2003, lk 26.


4  ELT C 256, 24.10.2003, lk 74.


- -